Head lugejad!
Taastuvenergia areng ja vesinikutaristu planeerimine peaks käima käsi-käes ja just sellel teemal on vesinikuklaster korraldamas maikuus seminari. BalticSeaH2 projekti raames on kaardistatud taastuvenergia arendusi Läänemere regioonis, mis võimaldab edasist arutelu olulise vesiniku infrastruktuuri kavandamise üle.
Ingliskeelne seminar nimega “the growth of renewable energy and the need for hydrogen infrastructure in the Baltic Sea Region“ kõneleb kahest teemast – kui palju roheenergiat on plaanis lähitulevikus toota ja milleks seda kasutada ning seejärel kuidas kujundada vesinikutaristut. Üritus toimub Tallinnas 8. mail ja täpsemat infot asukoha, päevakava ja esinejate kohta jagame juba lähinädalatel.
Kui olete huvitatud vesinikust, soovite kaasa lüüa klastri tegevustes, või saata tagasisidet, ootan teilt kirju aadressile steven.sepp@vesinikuklaster.ee.
Soojalt tervitades,
Steven Sepp, Eesti Vesinikuklastri arendusjuht
Pärnusse planeeritakse massiivset rohe-metanoolitehast
Hollandist pärit roheenergia projektide arendaja Power2X kavandab Pärnusse Niidu tööstuspiirkonda tootmisüksust, mille investeeringu maht ületaks 1 miljardi euro. Plaanis on toota kuni 500 000 rohe-metanooli aastas, kasutades energia allikana meretuult ja sisendina biomassi ja Eesti metsatööstuse jääkmaterjale. Projekt on veel teostatavuse hindamise etapis, millele järgneb lubade menetluse protsess ja plaanide päraselt käivitatakse toomine 2028. aastal. Investeering toetaks vesinikumajanduse käivitamist, leevendaks meretuule tootmise katkendlikkust ja pakuks mitmele sektorile dekarboniseerimise võimalusi.
“See on unikaalne võimalus rajada Euroopas juhtiv rohelise metanooli tootmisüksus ning tõsta Pärnu ja Eesti jätkusuutlike tööstusharude keskuseks, andes seeläbi olulise panuse riigi energiavaldkonna üleminekule.“ – Peter Daemen, Power2X projektidirektor
Nordic Investment Bank rahastab rohe-ammoniaagi tootmist Leedus
Nordic Investment Bank (NIB) ja UAB LT Energija allkirjastasid 100 miljoni euro suuruse laenu 264 MW tuulepargi ehitamiseks Leedus Pagėgiais. Euroopa Liit toetab laenust 43,5 miljonit eurot puhta energia ülemineku InvestEU programmist. Tuulepark koosneb 40 tuulikust ja toodab aastas umbes 600 GWh roheenergiat. Plaanide järgi ostab terve energiatoodangu AB Achema (Baltimaade suurim väetisetootja), et sellest toota rohevesinikku mida kasutatakse väetise tootmises. Eeldatav projekti investeering on €460M ja tuulepark peaks valmima 2026. aastal.
“Usume, et see projekt on väga oluline samm edasi nii meie taastuvenergia kontserni kui ka Leedu taastuvenergia eesmärkide saavutamisel.“ – Lidija Lubienė, Achema kontserni juhatuse esimees
Vattenfall viib lõpule avamere vesiniku tootmise arenduse algfaasi
Vattenfall on lõpetanud Šotimaal maailma esimese avamere vesinikutootmise arendusfaasi, mille tulemused esitatakse hiljem 2024. aastal. Innovatsiooniprojekt, mis on uurinud vesiniku tootmise võimalusi avamere tuuleparkides ja selle transportimisel, on peale kaheaastast tööd lõppenud ja ettevõte jätkab energia ülemineku raames fossiilkütustevaba vesiniku tootmise uurimist.
“Vattenfall on tohutult uhke selle üle, et HT1 projekt on viinud Ühendkuningriigi tulevase avamere vesiniku tootmise, transpordi ja ladustamise jaoks uue lubade väljastamise protsessi loomiseni.“ – Lisa Christie, Vattenfall UK juht
Ühine avamere ja H2 infrastruktuuri planeerimine: väljakutse ja vajadus
Hydrogen Europe avaldas märtsis end kvartali ajakirjas (Q1 2024 lk 58-61) artikli avamere vesiniku tootmisest ja taristust. Artiklis on välja toodud kolm erinevat varianti kuidas toota vesinikku meretuule energiast . 1. hajutatud elektrolüüs avamerel – selline lahendus on kasulik, kui läheduses on suhteliselt väike arv tuulikuid või kui need asuvad suure ala pealhajusalt. 2. tsentraliseeritud elektrolüüs avamerel – kasulik piirkondades, kus läheduses on palju tuuleenergiat, kuna see võimaldab kasutada elektrolüüsiseadme suuremat võimsustegurit. 3. elektrolüüs avamere elektriga maismaal – ei hõlma uut tehnoloogiat, kuna maismaa elektrolüüsiseadmed on end tõestanud ja hästi mõistetavad.
Kuigi merel vesiniku tootmine on veel peamiselt kontseptsiooni faasis, võib selle planeerimine ja arendamine tuua kasu meretuule kasutamise tõhususele kui ka taristu efektiivsele kasutusele. Olenevalt distantsidest on merealuste kõrgpingekaablite kasutamine kordades kallim meetod suuremahulise energia ülekande jaoks võrreldes vesinikutorudega.
Veel huvitavat vesinikumaailmast…
BalticSeaH2 avaldas märtsis projekti teise uudiskirja
Lhyfe tagas rahastuse 100 MW vesinikutootmisjaama arendamiseks
Kanada ja Saksamaa plaanivad vesiniku ekspordioksjoneid
Ballard teatas 15 MW kütuseelemendisüsteemide tellimusest
SSE ja Equinor plaanivad UKs välja arendada 900 MW vesinikul töötava elektrijaama
Fingrid ja Gasgrid avaldasid Soome energiataristu uuringu raporti
Kasulikud infoallikad:
Mission Hydrogen – Iganädalased tasuta vesinikuteemalised vebinarid
Hydrogen Europe – Euroopa vesinikuühingu infoportaal
H2 View – Globaalne vesiniku info- ja uudiste portaal
Mission Innovation – Vesinikuorgude infoportaal
BalticSeaH2 – Vesinikuoru koduleht
__________________
Steven Sepp
Eesti Vesinikuklaster
+37255943550
