Head lugejad!
Eelmise aasta lõpu poole oli pikaajaline taastuvenergia strateegia Eestis veidi ebaselge ja jaanuaris avalikustas riigikontroll tuuleenergia auditi tulemused, kus kriitikat said nii kliimaministeerium kui ka regionaal- ja põllumajandusministeerium liiga aeglase tegutsemise eest. Maismaatuule- ja päikeseenergia projektide arendajatelt on kõlanud sõnumid, et projektid valmivad õigeaegselt ja 2030. aasta eesmärk toota sama palju taastuvenergiat kui me tarbime saab täidetud. Lisaks on Kliimaministeerium kavandanud taastuvenergia projektidele kahepoolse hinnalaega vähempakkumise, mille valitsus on heaks kiitnud ning vähese ajaga on pilt palju selgemaks läinud. Paljud osapooled on kaua rääkinud potentsiaalsest energia tarbimiskasvust, mille aluseks oleks odav tuuleenergia potentsiaalsetest tuuleparkidest nii maal kui ka merel ja see sõnum on hakanud ka Kliimaministeeriumi poolt kõlama. Kuigi mere- ja maismaatuule projektide toetuste eraldamine on juba tekitanud palju arutelu, on meretuule projektidel suurte investeeringute tegemiseks vaja hinnakindlust, mida praegune Baltimaade elektriturg ei suuda pakkuda. Kui arendamisprotsessis tekib konkurents, on edasi oodata maastaabisäästu, tarneahelate arendamist ja kapitalkulude langetamist, mis on suuremahulise ja odava roheenergia aluseks.
Selline kasv roheenergeetikas tekitab võimalusi meelitada Eestisse rohkem tööstust ja välisinvesteeringuid, mida vesinikul põhinevad lahendused saavad toetada. Kuigi energiasalvestuse võimekus areneb kiirelt, jääb aastasse palju tunde kus elektritoodang ületab tarbimise (ja salvestuse), mis võimaldaks toota odavalt rohevesinikku hooajaliseks energiasalvemiseks või teiste tööstuste tooraineks. Samamoodi nagu roheelekter, tekitaks kättesaadav rohevesinik võimalused majanduskasvuks, näiteks keemiatööstuse näol. Loomulikult on sellise kasvu aluseks taristu; kuidas ühendame nii palju taastuvenergiat elektrivõrguga, või kuidas ühendame tulevikus rohevesiniku tootmise ja tarbimise.
Kui olete huvitatud vesinikust, soovite kaasa lüüa klastri tegevustes, või saata tagasisidet, ootan teilt kirju aadressile steven.sepp@vesinikuklaster.ee.
Soojalt tervitades,
Steven Sepp, Eesti Vesinikuklastri arendusjuht
€800M eelarvega EL vesinikuoksjon sai kokku üle 100 pakkumise
Euroopa Komisjon kinnitas, et novembris avatud Euroopa vesinikupanga pilootoksjon kogus 132 pakkumist, kus rohevesiniku tootmisprojektide vahel jagatakse €800M. Toetust on võimalik saada kuni €4,50/kg kümneks aastaks, mille raames peavad projektid (miinimum 5MW) viie aasta jooksul käivituma. Oksjoni tulemused avaldatakse aprillis. Kuna toetuse lepingud sõlmitakse umbes 9 kuud peale seda, on oodata edukatelt projektidelt investeerimisotsuseid juba 2024.a. lõpuks. Pilootoksjonist õppust võttes plaanib Euroopa Komisjon enne aasta lõppu käivitada teise vooru, mille eeldatav eelarve on lausa €2,2 miljardit.
“Turu entusiastlik reaktsioon katseoksjonile näitab, et Euroopa vesinikutööstus on valmis laienema.“ – Kurt Vandenberghe, Climate Action peadirektor
Komisjon andis rohelise tule vesinikuinfrastruktuuri IPCEI projektidele
Euroopa Komisjon kiitis heaks seitsme liikmesriigi kuni €6,9 miljardi suuruse riigiabi kolmandale Euroopa ühishuviprojektidele (IPCEI Hy2Infra) vesiniku väärtusahelas. Selle IPCEI projekti kaudu kavatsevad Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Poola, Portugal ja Slovakkia kaasata kuni €6,9 miljardit riiklikku rahastamist. Eeldatakse, et see investeering meelitab juurde ligi €5,4 miljardit erakapitali, mille tulemuseks on kogu investeeringute väärtus kuni €12,3 miljardit. 33 projekti jagunevad järgnevate valdkondade vahel: elektrolüüserite kasutuselevõtt (3,2 GW rohevesiniku tootmise lisamine 2027–2029); vesiniku ülekande- ja jaotustorustike laiendamine (ca. 2700 km uusi ja ümberehitatud torustikku); vesiniku ladustamine (sihtvõimsus vähemalt 370 GWh); LOHC – vedelad vesinikukandjad (võimaldavad käidelda 6000 tonni vesinikku aastas).
“See on suur samm meie teel üle-Euroopalise vesiniku infrastruktuuri võrgustiku ehitamisel, kuigi minna on veel pikk tee. Täname Euroopa institutsioone senise töö eest ja kutsume neid üles hoogu jätkama.“ – Stephen Jackson, Hydrogen Europe tegevjuhi asetäitja ning tehnoloogia- ja turudirektor
Hydrogen Europe: vesinik on 2040.a. kliimaeesmärkide üks lahendustest
Euroopa Komisjon avaldas 6. veebruaril teatise, seades ELi eesmärgid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks 2040. aastaks. Uued eesmärgid katavad lõhe 2030. aasta kliimaeesmärkide ja 2050. aasta netotull-eesmärgi vahel, määratledes peamised meetmed, et saavutada 2040. aastaks heitkoguste 90% netovähendamine võrreldes 1990. aasta tasemega. Mõjuhinnangu kohaselt mängib vesinik raskesti vähendatava tööstuse ja transpordi dekarboniseerimisel võtmerolli, 2040. aastaks oodatakse 20–35 miljonit tonni rohevesiniku tootmist. See moodustaks kuni 10% energia lõppnõudlusest, kasvades 2050. aastaks 16%-ni, mis näitab selle olulist rolli energia üleminekul. Kuigi teabevahetuses pole eraldi mainitud muid vesiniku olulisi rolle, nagu pikaajaline hooajaline ladustamine, energia tootmine ja raskeveokite maanteetransport.
“Ainult elektrifitseerimise stsenaariumi eelistamine ei tohiks aga kahjustada vesiniku rolli paindlike lahenduste pakkumisel ja valdkondliku integratsiooni edendamisel. Ainult vesiniku ja elektri infrastruktuuri koos arendamisega on meil võimalus 2050. aastaks dekarboniseerida kõik sektorid:“ – Daniel Fraile, Hydrogen Europe poliitikajuht
Saksamaa eraldab €3,5 miljardit rohevesiniku impordiks
Saksamaa eraldab aastatel 2027–2036 rohevesiniku (ja derivaatide) impordiks kuni €3,53 miljardit ja seda toetust kasutatakse pakkumise ja nõudluse hindade vahe kompenseerimiseks. Saksamaa loodab vesiniku abile, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid väga saastavates tööstussektorites, mida ei saa elektrifitseerida, nagu terase ja kemikaalide tootmine, ning vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest. Eelmisel suvel avaldatud valitsuse uuendatud vesinikustrateegia kohaselt tuleb Saksamaal tulevikus importida kuni 70% oma vesinikust, kuna Euroopa suurim majandus soovib 2045. aastaks muutuda kliimaneutraalseks.
“Tegelikkus erineb sellest, mida poliitikud praegu ette kujutavad. Vesinikusektoril on veel palju kodutööd kulude vähendamiseks ja tehnoloogia täiustamiseks, nii et ma ei usu, et väljakuulutatud koguseid näeme 2030. aastal.“ – David Wenger, Mission Hydrogen tegevjuht ja vesinikuprojektide arendaja
Veel huvitavat vesinikumaailmast…
Kliimaminister avaldas plaani pakkuda eraldi hinnapõrandat mere- ja maismaatuulele
Selgusid 2023.a. taastuvenergia vähempakkumiste tulemused
Kanada toetab finantseeringuga 1,5GW elektrolüüserist maismaatuule-vesiniku projekti
Euroopa esimene merepealne H2 piloot nägi kõrget elektrolüüsiseadme jõudlust
Saksamaa hange H2-valmidusega elektrijaamadele peaks algama 2024. aastal
Oulu Energia kavandab Soomes 100 MW vesinikujaama
GM ja Honda teatasid kütuseelementide toomise ühisettevõttest
Euroopa Komisjon kinnitas Itaalias €550M taastuva vesiniku toetusskeemi
Uniper plaanib 2030. aastaks Saksamaal kuni 600 GWh vesiniku ladustamist
Barcelona tellis Solariselt 38 vesinikubussi
Kasulikud infoallikad:
Mission Hydrogen – Iganädalased tasuta vesinikuteemalised vebinarid
Hydrogen Europe – Euroopa vesinikuühingu infoportaal
H2 View – Globaalne vesiniku info- ja uudiste portaal
Mission Innovation – Vesinikuorgude infoportaal
BalticSeaH2 – Vesinikuoru koduleht
__________________
Steven Sepp
Eesti Vesinikuklaster
+37255943550
