Head lugejad!
Euroopa Komisjon on nüüd kasutusele võtnud uue taastuvenergia direktiivi (Renewable Energy Directive), eesmärgiga tõsta taastuvenergia osakaalu Euroopa Liidu energia tarbimises 42.5 protsendini 2030. aastaks. Direktiiviga kaasnevad sektori spetsiifilised eesmärgid (transport, tööstus, hooned) ja liikmesriikidel on aega 18 kuud, et direktiivi eesmärgid kanda üle siseriiklikesse õigusaktidesse. Eesmärk on 2030. aastaks tõsta tööstuses kastutava rohevesiniku tarbimist 42%ni (umbes 4MT) ja transpordis tarbitavast energiast peaks moodustama rohevesinik vähemalt 1%. Kuigi tootjatel-tarbijatel on juba rohevesiniku tahe mingil määral olemas, lisavad need eesmärgid konkreetsed alused rohevesiniku kasutusele võtmiseks.
Rohevesiniku tootmiseks on vaja piisavates kogustes taastuvat energiat ja direktiiv rõhutab vajadust kiirendada projektide menetlusprotsesse. Liikmesriigid peavad lihtsustama ja kiirendama lubade andmise protsessi, selleks on Eestis valitsus kiitnud heaks eelnõu taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Meretuuleparkidele tähendab see kolme (hoonestus, ehitus ja vee erikasutus) loa ühendamist, lisaks tõhustatakse keskkonnamõju hindamise menetlust tervikuna. Kõik need on positiivsed sammud, kuid arendajad ootavad veel riigimaade hoonestusõiguste müümist või rentimist ja ka 330kV elektrivõrgu arendamist Edela-Eestis, millega seoses on Elering värskelt esitanud taotluse eriplaneeringu algatamiseks. Rääkimata veel tulukindluse tagamiste strateegiatest, mida on suurtel projektidel vaja, et kaasata investoreid. Praeguse seisuga pole Eesti ja Balti elektritarbimise turud piisavalt suure mastaabiga, et võimaldada tulukindlust läbi pikaajaliste ostu-müügilepingute sellistes energiakogustes. Kliimaministeerium kaalub veel variante: kuidas arendada ostu-müügilepingute turgu; rakendada maismaa- ja meretuule toetuseks suuremahulist vähempakkumist; kehtestada meretuule projektidele hinnapõranda ja hinnalae mehhanismi. Praeguse seisuga pole arendajad ja investorid teadlikud, mis ja millised otsused langetatakse.
Loomulikult saab vesinik toetada taastuvenergia suuremahulist rajamist, aga alused projektide arendamiseks ja üldine energiastrateegia peavad olema eelnevalt paigas. Alles siis saab hakata rakendama kõiki kasvuhoonegaasi heidete vähendamisega seotud eeliseid. Tarbimise ja turu loomisega peab ka kaasnema taristu ehitamine, mis European Hydrogen Backbone plaanide järgi, peaks ühendama meid Soome ja Lätiga 2030. aastaks. Kui olete huvitatud vesinikust, soovite kaasa lüüa klastri tegevustes, või saata tagasisidet, ootan teilt kirju aadressile steven.sepp@vesinikuklater.ee.
Soojalt tervitades,
Steven Sepp, Eesti Vesinikuklastri arendusjuht
USA toetab piirkondlikku vesiniku arengut $7 miljardiga
USA energiaministeerium teatas 13 oktoobril kavatsusest toetada puhta vesiniku projekte $7 miljardiga, et käivitada seitse piirkondlikku puhta vesiniku sõlme (H2Hubs). Initsiatiivi üheks eesmärkideks on langetada puhta vesiniku tootmishinda alla $1/kg 2030. aastaks, mis muudaks selle konkurentsivõimeliseks fossiilse vesinikuga. Eeldatav tootemaht ulatub 3MT-ini, mis kataks pea kolmandiku USA vesiniku tootmiseesmärgist 2030. aastaks ja langetaks oluliselt kasvuhoonegaasi heitmeid tööstussektoris. Väidetavalt investeerivad toetuse võitnud sõlmed kokku $50 miljardit, et arendada puhta vesiniku tootmist, salvestamist, taristut, transporti ja tarbimist. Projektidesse kuulub Texase vesiniku sõlm, mida toetatakse $1.2 miljardiga ja mille hulgas on projekti partneriteks nafta gigandid ExxonMobil and Chevron.
Kuna tegu pole ainult rohevesiniku, aga ka maagaasist toodetud vesiniku koos süsiniku püüdmisega (sinine vesinik) arendamisega, on suuremahuline toetus saanud ka küllaltki kriitikat. Chevron’i ja ExxonMobil’i arengustrateegiad on prioritiseerinud vesiniku tootmist maagaasist koos süsiniku püüdmisega, üle taastuvenergia arenduste, jätkates fossiilsete kütuste kasutamist.
Fraunhofer: Euroopa ei kasuta piisavalt ära vesiniku potentsiaali
Euroopa Liidu tasemel on vaja paremat koostööd ja ei rakendata piisavalt vesiniku potentsiaali. Nii väidab Fraunhofer Instituudi uuring, mis toetab suuremahulist arengut süsinikuneutraalse vesinikutootmises, et jõuda kliimaneutraalsuseni Euroopas. Uuring toob esile viis soovitust ELi ja liikmesriikidele: 1. suurendada vesinikuprojekti rahastamist ELi tasandil; 2. luua rohelise vesiniku piiriülesed enampakkumised; 3. määrata taastuvenergia riiklikud laiendamiseesmärgid kõigis ELi liikmesriikides; 4. arendada kahepoolseid või piirkondlikke vesinikualaseid partnerlussuhteid riikide vahel; 5. Suunata vesiniku kasutamist eelarvepuudujäägiga riikides sektoritele, mida on kõige raskem elektrifitseerida.
“Vesinikku pole lähiaastatel piisavalt saadaval. Euroopa tööstuse vesinikunõudluse rahuldamiseks on vaja suuremat riikidevahelist koostööd. Vesiniku kasutamise osas võiks konkreetsete rakenduste selgete prioriteetide seadmine aidata olemasolevaid piiratud võimalusi tõhusalt ära kasutada.“ – Dr. Jakob Wachsmuth, Fraunhofer Instituut
IEA: 1,5°C tee on keeruline, puhta energia areng hoiab selle võimalikuna
Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) avaldas uuenduse energia sektori 2050 kliimaneutraalsuse teekaardile ja ülemaailmse energiasüsteemi ümberkujundamist suunavad põhjused pole kunagi olnud tugevamad. Kuigi globaalsete CO2 heidete langust on oodata aastakümne lõpuks, jõudsid 2022 CO2 heited energiasektorist rekordkõrgusteni (37GT) – 1% üle pandeemiaeelse taseme. Taastuvenergia arendamine, energiatõhususe parandamine, metaaniheite vähendamine ja elektrifitseerimise suurendamine aitavad vähendada heitekoguseid 80% võrra 2030. aastaks. Investeering elektrivõrkudesse peab sama ajaga kahekordistuma, mida IEA toob välja ka eraldi raportiga: ambitsiooni ja tähelepanu puudumine võib muuta elektrivõrgud puhta energia ülemineku nõrgaks lüliks. Vähemalt 3TW taastuvenergia projekte ootab hetkel elektrivõrguga liitumist – mis on mahu poolt 5x rohkem kui 2022 a. võrguga liitunud päike ja tuul.
Rohevesiniku nõudluse loomiseks on vaja julgeid poliitilisi meetmeid, et stimuleerida investeeringuid tootmisprojektidesse, kuigi viimase kahe aastaga on tehtud märkimisväärseid edusamme selles valdkonnas, väidab raport. Elektrolüüsi kasutuselevõtu väljakuulutatud projektid hõlmavad ligikaudu 70% 2030. aasta 400GW vajadusest, kuid vähem kui 4% neist on jõudnud investeerimisotsuseni.
Vesinikuklaster Vilniuse energiafoorumil
Energyforum Vilniuses oli suurepärane võimalus tutvuda Balti riikide energiaturgude viimaste arengutega. Üritusel tutvustasime ettekandega ka BalticSeaH2 vesinikuorgu.
Kõlama jäi sõnum, et Balti riigid peaksid tegema tõsisemat koostööd ühendatud energiasüsteemide väljatöötamisel ja arendamisel. Kuigi taastuvenergia projektidel on täna veel mitmeid barjääre, mõeldakse ka aktiivselt, kus ja kuidas roheline vesinik kasutust leiab.
Rohevesiniku kasutusjuhtudena nähti panust energia-, majandusliku- ja füüsilise turvalisuse tagamisel, taastuvenergia projektide rakendustes (täpsemalt nõudluspoole arendamises) ja leiti ka, et taastuvatest allikatest toodetud vesinik võiks olla Baltimaade uus “õli“.
HYBRIT: kas vesinikusalvestus langetab oluliselt tootmishinda?
Vesiniku salvestamine aitab langetada tootmise muutuvkulu 25-40%, väidab HYBRIT projekti üks arendajatest Vattenfall. See on järeldus peale kuu aega kestnud pilootprojekti (Luleå, Rootsis), mille eesmärgiks oli toota vesinikku optimeeritud hinnaga, kui tuul puhus ja päike paistis. Projekt on koostöö Vattenfalli, SSAB ja LKAB vahel, mis algas 2016 aastal ja mille eesmärgiks on toota fossiilivaba rauda. Projekti raames kasutatakse fossiilivaba elektrit, millest toodetakse rohevesinikku aegadel kui elektrihinnad on madalad. Vesinikust toodetakse pidevalt fossiilivaba rauda ja vesiniku tootmist ühendab salvestuse ja tarbimisega torustik. Elektrihinna kõikumine oli küll sel perioodil madal, aga tulemused olid Vattenfalli väites siiski positiivsed.
Pilootprojekti raames toodetakse kohapeal elektrolüüserite abil vesinikku, mida saadetakse torude kaudu 3km eemal olevas kivikoopasse salvestuseks. Kuigi pole välja toodud kust tuleb kasutuses olev fossiilivaba elekter, demonstreerib projekt kuidas energia õigeaegne kasutus saab esile tuua mädamat toomishinda.
Veel huvitavat vesinikumaailmast…
Euroopa Komisoni taastuvenergia direktiiv (Renewable Energy Directive)
Tuuleparkide rajamine lihtsustub: eelnõu kiideti heaks
Elering esitas 330kV elektriliini rajamiseks taotluse eriplaneeringu algatamiseks
Skeleton Technologies kaasab tippinvestoritelt 108 miljonit eurot
Solarstone avas Eestis päikesekatuste tootmistehase
Tuuleenergia Assotsiatsioon: Meri ja tuul on Eesti tuleviku isemajandamise alus
Eesti ja Soome loovad rohelise laevakoridori
Stargate: Eesti saab vesinikust kasu lõigata
Ignitis Renewables: 700MW Leedu meretuule projekt oli pakkumises edukas
Kasulikud infoallikad:
Mission Hydrogen – Iganädalased tasuta vesinikuteemalised vebinarid
Hydrogen Europe – Euroopa vesinikuühingu infoportaal
H2 View – Globaalne vesiniku info- ja uudiste portaal
Mission Innovation – Vesinikuorgude infoportaal
BalticSeaH2 – Vesinikuoru koduleht
