Head lugejad!
Novembri uudiskirjas keskendume pisut rohkem vesiniku kasutamisele transpordisektoris. Rohelise vesiniku majanduse üheks esimeseks kasutussektoriks on mitmetes kohtades kujunenud maismaatransport. Olemas on vesinikuautod, -bussid, veoautod ja teised vesinikul liikuvad transpordivahendid. Ka pakub transpordisektori dekarboniseerimine ühiskonnas nähtavat ja tunnetatavat mõju, kui fossiilsed kütused asendatakse taastuvate lahendustega.
Rohelise energia tootmise hinnad ei ole aga viimastel aastatel oluliselt vähenenud, vaid pigem kasvanud ning seetõttu ei paista veel rohevesiniku hinna odavnemist. Ja kuigi vesinikul sõitvate sõidukite kasutajaid tuleb jätkuvalt juurde, on mõnel juhul tulnud ka vesinikutanklaid sulgeda. Vaadates praegust energiakandjate hinna ja tuuleparkide ehitamise seisu tuleb maanteetranspordi puhul olla valmis mängima pikka mängu ja mitte oodata kiiret tulu või tasuvust. Käesolevas uudiskirjas leiategi nii positiivseid kui negatiivseid uudiseid transpordisektorist.
Ka Euroopa Vesinikunädala paneelis, mis käsitles vesinikul põhineva transpordi temaatikat leiti, et vesinik transpordis omab kindlaid kasutusi, kuid paneelis osalejad ei soovinud ennustada, kui palju autosid jõuab 2030 … 2045 teedele või kui palju nad ise valmis tootma on. Lisaks toome teieni kerge kokkuvõtte Euroopa Vesinikunädalast, IEA Eesti energeetika strateegiast, Euroopa Vesiniku Selgroovõrgustiku uuest raportist ja teisi uudiseid. Loodan, et tehtud valik on teie jaoks huvitav!
Kui soovite meie tegemistest rohkem teada ja klastri tegevustes kaasa lüüa, võtke palun ühendust sven.parkel@vesinikuklaster.ee.
Sven Parkel, Eesti Vesinikuklastri tegevjuht
Brüsselis toimus Euroopa Vesinikunädal
Selle aasta Euroopa Vesinikunädalal Brüsselis osales üle 5000 külastaja ning nädala jooksul käsitleti kõiki olulisi vesinikumajandusega seotud aspekte. Üheks olulisemaks uudiseks oli EL 2 miljardi euro suurune toetus Brasiilia Piaui osariiki, mille abil ehitatakse 10 GW suurune vesiniku ja ammoniaagi tootmisüksus, mille toodangut hakatakse Euroopasse transportima. Kuigi tegemist on positiivse signaaliga vesinikumajanduse käivitamise vaates, näib investeering samas peegeldavat süvenevat muret rohelise energia hindade pärast Euroopas ning projektide valmimise viibimist, kuigi ei saa välistada ka, et investeeringul on laiem strateegiline eesmärk Brasiilia ja Euroopa Liidu koostöö tugevdamiseks. Jutuks tuli ka EL investeerimisstrateegia “The Global Gateway“, mis suunab aastani 2027 kuni 300 miljardit investeeringuid globaalselt, et edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja vastupanuvõimet.
Volinik Kadri Simson rõhutas oma pöördumises piiriülese koostöö vajadust ning piiriüleste projektide toetamise vajadust. Lisaks rõhutas ta, et oluline on saada rohkem selgust ja konkreetsust paljude vesinikuprojektide osas ja kuidas toimub Euroopas ja globaalselt olulise infrastruktuuri arendamine vesinikumajanduse edendamiseks. Lisaks võib oodata kiiremat edenemist valdkondlike regulatsioonidega, mis erasektori jaoks suuna seadmisel olulised. Piiriülestele projektidele oli suunatud ka eraldi sessioon. Jätkuvalt nähakse vesinikumajanduse käivitamises ja regioonide koostöös olulist rolli sadamatel. Lisaks ei saa alahinnata merendussektori olulisust majanduse dekarbonseerimisel.
Peamiste probleemidena vesinikumajanduse aktiveerumisel nimetati jätkuvalt kõrget hinda, nõudluse puudumist ja vähest finantseerimisotsuste hulka. Avanenud Vesinikupanga meede võiks tekkinud olukorrale teatavat lahendust pakkuda.
IEA avaldas ülevaate Eesti energeetika valdkonnast
Rahvusvaheline energiaagentuur (International Energy Agency – IEA) avaldas 20. novembril raporti, mis hindab Eesti energeetika valdkonna väljakutseid ja soovituse nende lahendamiseks. Põlevkivi asendamine taastuvenergiaga energiatootmises aitab Eestil täita enda energia ja kliima ambitsioonid, üldistab raport. Lisaks on mainitud veel taastuvenergia projektide lubade protsessi kiirendamist, elektrifitseerimise arendamist ja transpordi dekarboniseerimist võtmetena energia ülemineku protsessis. Kuigi raport üldiselt kiidab Eestit kasvuhoonegaaside (KHG) vähendamise osas, märgitakse KHG tõusu 2020 aastast, mis on tekkinud peamiselt põlevkivi kasutuse tõusust. Laiemat vesiniku tootmist ja tarbimist raport ei maini, kuid oleks oodata, et IEA järgmine Eesti raport (eelmine 2019) oleks juba selgem vesiniku tootmise ja taristu suhtes.
“Eesti teeb suuri samme, et vähendada sõltuvust põlevkivist ning hoogustada tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõttu. Nüüd peab ta sellele edule tuginema ja kiirendama energia üleminekut, viies fiskaalmeetmed kooskõlla oma kesk- ja pikaajaliste energia- ja kliimaeesmärkidega.“ – Mary Burce Warlick, IEA tegevdirektori asetäitja
European Hydrogen Backbone – ülepiirilised projektid ja kulude uuendus
Seoses uue raportiga European Hydrogen Backbone projektilt (“Implementation roadmap – Cross border projects and cost update”), käsitleti Vesinikunädalal ka vesiniku selgroogvõrgustiku temaatikat. Raportis toodi välja 40 projekti kogupikkusega 31 500 km, mis peaksid valmima juba 2030.a ja leiti, et üldiselt on eeldatud kulud inflatsiooni tõttu kasvanud. Esimene nendest projektidest (Hollandis) on ka jõudnud lõplikuni finantsotsuseni. Nordic-Baltic vesiniku koridor on osa laiemast “D koridorist“, mis ühendab Soomet ja Baltimaid Saksamaaga, kuid selle arendus on veel algfaasis. Paneelis aga arutati, et tänaseni ei ole piisavalt puudutatud vesiniku salvestamisega seotud küsimusi – kuigi torustik käitub mingis mahus salvestina, on vaja juba praegu alustada sobivate kavernide jt salvestusvõimaluste ettevalmistamist. Kõlama jäi mõte, et puudu on strateegilisest salvestusest.
Ei ole veel selge, kes peaks selgroogvõrgustiku eest maksma – kas EL või EL ja liikmesriigid, aga selge on, et hetkel on toetus EL poolt olnud liiga väike.
Euroopa Komisjon võttis vastu 65 uut vesiniku ühishuviprojekti
Värskelt avaldatud kuuendas Euroopa Komisjoni ühishuviprojekti nimekiri koosneb 166st infrastruktuuri projektis, millest 65 seostuvad vesinikuga. See on suur samm vesiniku taristu arendamisel, mitmed projektid aitavad kaasa vesinikutorustikude, ladustamiskohtade ja terminalide loomisele, aidates ühendada vesiniku tootmist ja tarbimist üle Euroopa. Valitud projektid näevad kasu lihtsustatud lubade väljastamise ja regulatiivsetest protsessidest ning ELi rahastamise võimalustest. Ülal mainitud Nordic-Baltic vesiniku koridor on projektide seas välja toodud, lisaks on seal ka veel Balti energia turu sidumise plaan (BEMIP) mis rõhutab piirkonna energiajulgeoleku tähtsust.
“Tänane piiriüleste projektide nimekiri joonistab Euroopa uue energiakaardi. ELi fossiilkütuste taristu rahastamise ajastu on möödas.“ – Kadri Simson, Euroopa Komisjoni energeetikavolinik
Euroopa H2 pank toetab €3 miljardi ulatuses vesiniku projekte
Euroopa Komisjon avas 23. novembril kauaoodatud Euroopa vesinikupanga pilootoksjoni, mis toetab €800 miljoniga vesiniku tootmisprojekte, kuni €4,50/kg. Toetust on võimalik saada kümneks aastaks, projektid (miinimum 5MW) peavad viie aasta jooksul käivituma ja taotlusi on võimalik esitada kuni 8. veebruar 2024 – edukad projektid avaldatakse aprilli. Oksjonilt saadud õppetunnid rakendatakse teises voorus mida oodatakse juba kevadel, kus toetuse suuruseks on lausa €2,2 miljardit. Lisaks toetatakse dekarboniseerimis-, cleantech tootmise- ja pilootprojekte €1,4 miljardiga läbi Innovation Fund Call toetuse, kus ka vesiniku projektid mängivad olulist rolli.
“Meil on hea meel kuulda, et oksjon käivitatakse õigel ajal ja oleme kindlad, et see on viljakas. Vesinikupanga oksjonid on Euroopa vesinikutööstuse edu jaoks üliolulised ja me õpime sellest järgmiste kuude jooksul palju.“ – Jorgo Chatzimarkakis, Hydrogen Europe tegevjuht
Veel huvitavat vesinikumaailmast…
Taanis sulgeti kommertsiaalsed vesinikutanklad – operaator sihib Saksamaad
Solaris võitis seni suurima Euroopa vesinikubusside hanke – 130 bussi Bolognas
ÜRO 28. kliimakõnelused (COP28) algavad Araabia Ühendemiraatides
Euroopa Liidu elektrivõrkude tegvuskava peaks toetama taastuvenergia arengut
Taanis pälvis €168M toetust kuus elektrolüüseri projekti – kogumahuga 280MW
Plug Power’i 100MW elektrolüüseri projekt kaotas toetuse
Eesti Energia: likviidse vesinikuturu tekkeks vajalik taristu rajamine
Liivi 1 ja 2 meretuule aladele kuulutati välja vähempakkumised
Saksamaa sihib üleriigilise vesiniku taristu loomist 2032. aastaks
Vesinikuprojektid ootavad KiK €49M toetusmeetme järgmisi samme
288MW meretuulepark Saksamaal sõlmis suuremahulise lepingu vesiniku tootjaga
Alexela Vesinikutanklad Tallinas valmivad juba 2024 aasta lõpuks
Mitsubishi testis sisepõlemismootoris 50% vesinikusegu
Siemens ja Air Liquide GW mahuline elektrolüüserite toomisjaam alustas tegevust
Kasulikud infoallikad:
Mission Hydrogen – Iganädalased tasuta vesinikuteemalised vebinarid
Hydrogen Europe – Euroopa vesinikuühingu infoportaal
H2 View – Globaalne vesiniku info- ja uudiste portaal
Mission Innovation – Vesinikuorgude infoportaal
BalticSeaH2 – Vesinikuoru koduleht
